Getter

/Getter

About Getter

This author has not yet filled in any details.
So far has created 16 blog entries.

Ka ühe vanema kasvatada olnud lapsed võivad olla õnnelikud

Ka ühe vanema kasvatada olnud lapsed võivad olla õnnelikud

Allikas: Postimees
Autor: Sirje Niitra

Ehkki laps vajab õnnelikuks lapsepõlveks ja harmooniliseks arenguks mõlemat vanemat, on vahel parem kasvada ühe armastava vanema hoole all, sest pidevad kodutülid mõjuvad igal juhul halvasti, teavad psühholoogid rääkida.

«Mu tütar, kes enne oli kogu aeg tõsine ja hirmunud, on nüüd naeratama hakanud. Meil kõigil on palju parem olla sestsaadik, kui isa lahkus,» vastas kahe lapse ema Kristi, kui temalt lahkumineku mõjudest pärisin. «Isa käib lapsi sageli vaatamas, toetab meid rahaliselt ja me saame hästi hakkama,» lisab ta.

Kahjuks pole eelkirjeldatud pilt päris tavaline. Vahel langeb üksi lapsi kasvatama jäänud vanem lahkumineku järel sügavassse depressiooni, hakkab ennast haletsema ja teist vanemat süüdistama. Mõned murduvad ränga vastutuskoorma ja toimetulekuraskuste all sootuks. Ja siis on vaja, et keegi abistava käe ulataks.

Pereterapeut Helen Alton on oma töös kokku puutunud nii ühtede kui teistega. Põhjusi, miks vanem on jäänud last või lapsi üksinda kasvatama, on väga erinevaid ja sellest lähtuvad erinevad omavahel ka olukorrad. Seetõttu ei meeldi talle üksikvanema sildi külge panemine. «Üksi last kasvatama võib vanem jääda mitte ainult pärast lahutust, vaid näiteks ka teise vanema haiguse või välismaale tööle mineku tõttu. Ühine on vaid see, et ta peab toime tulema siin ja praegu. Kusjuures sageli tulevad üksikvanemad lapse kasvatamisega palju paremini toime kui need, kes küll elavad paaris, kuid kaklevad pidevalt. Isegi kui lapsed ei näe ja ei kuule vanemate tüli, tajuvad nad seda väga valulikult,» ütleb ta.

Pereterapeudi sõnul ei pruugi hästi lõpetatud paarisuhte korral lapsed üldse kannatada, sest sel juhul osalevad lapse kasvatamisel mõlemad. Vahel õnnestub emal või isal peagi ka uus toimiv suhe luua ja laps saab endale uue turvalise keskkonna.

Paraku kaasneb lahkuminekuga sageli sissetuleku langus. Üksinda last kasvatavate vanemate põhimure ongi majanduslik toimetulematus. Selleks et toime […]

Sünnitusjärgse depressiooni pime pilv

Autor: Dagmar Lamp
Allikas: Pere ja Kodu

Sünnitusjärgse depressiooni pime pilv

Beebi saabumine perre on rõõmusündmus, mis lööb küll elu mõneks ajaks sassi, kuid kõik lapsevanemad teavad, et sulle kingitud esimene naeratus on midagi, mille nimel võib kõik need unetud ööd ja oksesed riided välja kannatada. Mõnikord aga muutub emas midagi täielikult ning elu tundub lõputu õudusunenäona, millest ei näi väljapääsu olevat. Tere tulemast sünnitusjärgse depressiooni pimedasse pilve.

Statistika näitab, et umbes 80 protsenti äsjasünnitanud naistest puutub kokku nähtusega mammamasendus (baby blues), mis võib kesta paarist päevast kuuni. Naine on tujutu, isutu, unetu, nutab palju, on ülitundlik ja närviline. Enamasti möödub sünnitusjärgne meeleoluhäire ja jääb mällu vaid segase eluperioodina. 10-20 protsenti kõigist värsketest emadest aga leiavad end ka pool aastat või lausa mitu aastat hiljem ikka selles halvas unenäos. See on sünnitusjärgne depressioon (SJD).

Erinevalt mammamasendusest on tegu märksa tõsisema haigusega, millega käivad kaasas düsfooria (tõsine pahurus ja rahulolematus), emotsionaalne labiilsus, unetus, segadus, ärevus, süütunne ja isegi suitsidaalsed mõtted. See konditsioon, mis harilikult tabab naisi esimese kolme kuu jooksul pärast sünnitust ning mõjutab tugevalt lisaks emadele ka beebisid ning lähedasi. Ja nagu sellest veel vähe oleks – SJD läbi elanud naised põevad järgmise viie aasta jooksul kaks korda tõenäolisemalt uusi depressiooniepisoode.

Mida see kõik beebide jaoks tähendab? Uuringud on kinnitanud, et emade depressioon mõjutab lapsi eriti valusalt: ema-tita lähedussuhe saab kannatada, lapse emotsionaalne areng võib pidurduda, ilmnevad probleemid sotsialiseerumisel, mõjutada saavad kognitiivne ja kõne areng jne.

Miks siis mõned emad lendlevad läbi raseduse ja elu beebiga, samas kui teised langevad musta auku, kust väljapääsu ei näigi olevat? SJD tekkepõhjused on senini ebaselged, kuigi rühmade kaupa teadlasi on murega tegelenud ja seda uurinud. Enamasti peetakse põhjuseks erinevaid psühhosotsiaalseid tegureid, näiteks vähene toetus ümbritsevatelt, stressirikkad elusündmused, mured lapsehoiu osas, madal enesehinnang ja probleemid partneriga. […]

Raseduskriisi esineb üha rohkem

Raseduskriisi esineb üha rohkem

Allikas: Postimees. 30.01.2008

Eile avati Tallinnas Tuukri tänava hubases Ema ja lapse majas esimene raseduskriisikeskus, kuhu pered saavad pöörduda kõigi rasedusega seotud psühholoogiliste muredega.

“Raseduskriisikeskus toetab emaks-isaks olemist ja kasvamist,” selgitab vastavatud keskuse juhataja Küllike Lillestik. Tihti seisab perekond uues olukorras vastamisi seni tundmatute küsimuste ja muredega ning vajab kedagi, kellega usalduslikus õhkkonnas probleemidest rääkida – just sel eesmärgil keskus loodi.

“Sihtrühm, kes võiks raseduskriisi nõustamisest ja loodavatest tugirühmadest abi ja nõu saada, on üsna suur – õigupoolest võiks sinna kuuluda kõik sünnitamisealised naised ja nende lähedased, sealhulgas mehed,” ütleb Lillestik ja lisab, et vajadust sellise teenuse järele teadvustatakse üha enam.
Raseduskriisi nõustaja poole saab pöörduda kõigi rasestumist, raseduse katkemist või aborti ning lapseootust ja sündi puudutavate küsimustega.

Tugirühmast saab abi

Paraku ei lõpe kõik rasedused õnnelikult, paljud naised ja pered on kaotanud oma lapse kas raseduse jooksul, sünnituse käigus või sureb laps varajases imikueas. Statistika järgi katkeb kindlaks tehtud rasedustest 15–25%, ehk igal 4.–6. lapseootel naisel. “Sageli vajab naine lisaks meditsiinilisele nõustamisele psühholoogilist abi,” tõdeb Lillestik.

Tihti ei soovi raskesse olukorda sattunud naine haiglasse pöörduda, eelistades vabamas õhkkonnas vestlemist, et saaks tekkida pikemaajaline, turvaline nõustamissuhe. Seepärast luuakse esimese tugirühmana raseduskriisikeskuse juurde alates märtsist leinarühm.
Samuti elavad naised üle aborti, neid saadab otsuse järel süütunne ja teadmatus. Raseduskriisikeskuses püütakse koos leida parim lahendus.
Koostööd hakatakse tegema ka Gordoni perekooliga, kus pööratakse rõhku kogu pere suhetele.

Luuakse tugivõrgustik

Kindlasti ei tee praegu kümnest nõustajast koosnev keskus kogu tööd ise ära, vaid oluliseks peetakse laiema tugivõrgustiku loomist. Nii oskavad nõustajad soovitada terapeute, psühholooge-psühhiaatreid, sotsiaaltöötajaid.

Sageli vajab naine hoopis sama olukorra läbi elanud inimese nõu. “Need emmed, kes on sünnitanud ja abi saanud, hakkavad tugiisikuteks nendele, kes veel ootavad last,” räägib Lillestik. Mõnikord on abiandmine väga lihtne – üks ema sõidab teise poolt läbi, triigib pesu ära, ajab […]

Kui rasedus lööb suhtesse kiilu

Kui rasedus lööb suhtesse kiilu

Miks pelgavad mehed rasedust? Kuidas käituda, kui hirm isaks saamise ees ähvardab rikkuda suhte? Millal tuleks ise suhe lõpetada?

Olete nautinud ilusat kooselu, olnud üksteise kõrval nii heas kui halvas. Arvasid, et nii jääbki, sest tema on see ÕIGE. Kahjuks pidid aga pettuma. Hoolimata ühisest ajaloost, elust, armastusest ja kodust, muutus sinu kallim tundmatuseni, kui teatasid talle, et ootad last.
Miks saab mõni suhe otsa, kui mängu tuleb laps? Miks võib mees, keda arvasid tundvat paremini kui keegi teine, muutuda üleöö võõraks? Küsisime Tallinna Raseduskriisikeskuse juhatajalt Küllike Lillestikult, kuidas käituda, kui sinu kallim ei suuda või ei oska leppida faktiga, et temast saab isa.

Rasedus lööb suhte kõikuma

Elina (26) ja Kaur (26) on tänaseks olnud paar kolm aastat. Koos on nad elanud sellest poolteist. Kui Elina 7 kuu eest lapseootele jäi, hakkas nende senine, peaaegu ideaalselt sujunud kooselu mõranema. Kui varem armastas paar teha koos sporti, käia teatris ning võõrustada sõpru, siis pärast seda kui Elina teatas, et ootab last, muutus tema ja Kauri suhe tundmatuseni. “Kui kuskile minek oli, läksime reeglina koos. Samas üksteisele vabaduse andmine ei olnud meie jaoks probleem,” räägib Elina. “Oleme mõlemad rahumeelse iseloomuga ehk tühjast tüli ei tee. Olen ka üsna kannatlik ehk kui Kaur ühel hetkel mind enam endaga välja ei kutsunud ning minu kutsetele midagi koos teha, eitavalt vastas ja mõne absurdse vabandusega lagedale tuli, neelasin kõik alla.”

Kuigi Elina ja Kaur elavad koos muutus kodu Kauri jaoks paigaks, kus vaid söömas ja magamas käia. Sageli venisid õhtud pikaks ning mees saabus koju alles vastu hommikut. Kui Elina küsis, kus ta oli, kõlas vastuseks, et sõpradega. “Ma olin ja olen üksi. Elan kõik tunded, mis mind 7 kuu jooksul saatnud on, üksinda või ema ja sõbrannade abil läbi. […]

Paariterapeut: ärge libisege läbi elu!

Paariterapeut: ärge libisege läbi elu!

27.01.2011
Marina Lohk
Postimees
Denveri ülikooli psühholoogia professor, abielu- ja perekonnauuringute keskuse juht ja paarisuhteterapeut Howard J. Markman rääkis möödunud nädalal Tallinnas esinedes, et paljud suhteprobleemid saavad alguse sellest, et inimesed libisevad läbi elu ilma otsuseid tegemata.

Howard Markman ja Marcie Pregulman tutvustasid ka Eestis tuntud PREP-paarisuhtekoolituse* ja Wadsworthi vanemluse programmi ühendamisel loodud FRAME (The Fatherhood, Relationship and Marriage Education)-koolituse raames edastatavat kolme hea suhte võtit.

1. Otsustage, ärge libisege läbi elu.
Pregulman märkis, et paarid peavad tegema otsuseid, mitte pelgalt liuglema mingitesse situatsioonidesse. Ta tõi näiteks, et kui partnerid elavad eri kohtades ning üks neist ei saa mingil põhjusel oma senises kodus enam edasi elada, ei tohiks nad kohe seepärast kokku kolida, et kuskil mujal pole elada.
Pregulmani sõnul peaks inimesed tegema otsuse, et nad hakkavad koos elama, kuna nad tahavad ka pikemas perspektiivis koos elada ning teineteisele pühenduda.

Markman lisas, et liiga sageli läheb nii, et inimesed liuglevad läbi elu, sattudes koosellu ilma seda planeerimata, saades lapse ilma seda planeerimata, koguni abielludes lihtsalt selle pärast, et see tundub olevat asjade käigu loomulik jätk või kuna sõbrad ja sugulased soovitavad seda teha.
Markman pidas sellist käitumist suureks ohuteguriks paarisuhtes. Seetõttu soovitab ta langetada elus nii üksikisikuna kui ka paarina läbimõeldud otsuseid, mitte lihtsalt liuelda läbi elu.

2. Tagage suhtlemisel turvatunne
Pregulmani sõnul peavad partnerid tundma, et neil on turvaline ja mugav teineteisega rääkida. “Kui ma räägin Howardiga ning ta ütleb mulle, et mida sa räägid, hakkab minu peale karjuma ja mind sõimama, siis ei taha ma temaga enam suhelda,” tõi ta näite.
Nii soovitas ta selleks, et partner tunneks end suhtlemisel turvaliselt, suhtuda temasse austusega ning olla tema vastu kena ja ta ära kuulata.

3. Anna oma panus.
Pregulman märkis, et igaüks peab vastutama oma tegude eest. Kumbki suhtepartneritest peab andma oma parima, et […]

Ole­ma­tuks te­ge­mi­se va­lu

Allikas: Terviseleht

Ole­ma­tuks te­ge­mi­se va­lu

Ra­se­dus on igal ju­hul, ka kõi­ge po­si­tiiv­se­mas kon­teks­tis, mõ­nes mõt­tes kriis. Nai­se­le nii fü­sio­loo­gi­li­selt, psüü­hi­li­selt kui ka sot­siaal­selt vä­ga eri­li­ne olu­kord. Mood­sa ni­me­ga ra­se­dus­krii­si nõus­ta­mi­ne on ra­se­du­se pla­nee­ri­mi­se, ra­se­du­se ja sün­ni­tu­se järg­sel pe­rioo­dil nai­se­le ja te­ma lä­he­das­te­le psüh­ho­loo­gi­li­se toe­tu­se ning as­ja­tead­li­ku tea­be pak­ku­mi­ne. Ter­vi­se­le­hel oli to­re või­ma­lus ju­tel­da siht­asu­tu­se Väär­tus­ta­des Elu ju­ha­tu­se esi­nai­se Kaia Kapstaga ja ra­se­dus­krii­si nõus­ta­ja Küll­ike Lillestikuga, kes se­le­ta­sid, mi­da ku­ju­tab en­dast ra­se­dus­krii­si nõus­ta­mi­ne tä­na­sel päe­val ja ku­hu tu­leks lii­ku­da.

Mis on ra­se­dus­kriis ja mis on sel­le nõus­ta­mi­ne?
Ees­tis po­le siia­ni ra­se­dus­krii­si kes­ku­seid, mis mu­jal maa­il­mas eri­ne­va­te ni­me­tus­te all am­mu ole­mas. Ek­sis­tee­ri­vad küll nais­te­nõu­and­lad, kuid meie ta­ha­me juur­de tuua roh­kem psüh­ho­loo­gi­list nõus­ta­mist. Abort näi­teks te­ki­tab tõ­si­se psüh­ho­loo­gi­li­se krii­si. Nai­ne on sel­lel ajal emot­sio­naal­ses tor­mis. Ta üri­tab ehi­ta­da bar­jää­re, et need tun­ded po­leks nii va­lu­sad. Üht­aegu tu­leb mõel­da oma­ene­se ek­sis­tent­si­le, paa­ri­suh­te­le ja kind­las­ti ka ma­te­riaal­se­te­le as­ja­de­le.

Ra­se­du­se­ga ko­ha­ne­mi­ne on tä­na­päe­val kül­lalt­ki va­lu­li­ne prot­sess. Meil on teh­tud uuri­mu­si, mis üt­le­vad, et ra­hul­olu paa­ri­suh­te­ga lan­geb ka soo­vi­tud ra­se­du­se ja sün­ni­tu­se­ga jär­sult. Ilm­selt sel­le­pä­rast, et tä­na­päe­va ku­vand sek­si­kast nai­sest ja sel­lest, mi­da paa­ri­su­he peab si­sal­da­ma, on kau­gel sel­lest, mi­da ra­se­dus loo­mu­li­kult kaa­sa toob. Kaal muu­tub, toi­mu­vad hor­mo­naal­sed muu­tu­sed, ke­ha muu­tub pa­ra­ta­ma­tult ko­he­va­maks, et ti­tal oleks soe ja tur­va­li­ne ol­la – see kõik ei ma­hu ilu ideaa­li­des­se. Ka on tä­na­päe­va ra­se­da ku­vand vä­ga po­si­tiiv­ne ja rei­bas. Te­ge­lik­kus ei pruu­gi ala­ti ol­la nii roo­si­li­ne ja siis ei mõis­te­ta, miks ra­se nai­ne ko­gu aeg ma­gab või miks kõik on ko­dus te­ge­ma­ta. 
On ju­hu­seid, kus nai­ne ei suu­da ise oma ra­se­dust akt­sep­tee­ri­da. Ar­va­tak­se, et ka tei­sed ei suu­da te­da mõis­ta. Kui aita­me tal as­ja­dest ava­tult mõel­da ja rää­ki­da, siis sel­gub ena­mas­ti, et toe­tav su­he­te­võr­gus­tik on täit­sa ole­mas.
Nai­ne võib tun­da n-ö neit­si­põl­ve­kao­tu­se lei­na ka siis, kui kõik on häs­ti. Ta jääb […]

Mida arvata beebide sünnieelsetest õppesüsteemidest?

Mida arvata kõikvõimalikest beebide arendamisest – näiteks enne sündi on
välja töötatud selline programm
http://www.beebi-plus.ee/index.php?Baby%20Plus%20info ja juba õige varakult
hakatakse lastega käima lauluringides, loovuskoolides jne?
Küllike Lillestik
Psühholoog, raseduskriisi nõustaja

Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, olgu selleks riided, toit, mänguasjad või ettevalmistus tulevaseks eluks. Seda mõtet kannavad ka beebide sünnieelsed õppesüsteemid. Võimalikult varakult hakata lapsele pakkuma arendust, mis suurendavad tema õppimisvõimekust andes neile eelise tänases kiiresti muutuvas maailmas. Ainuke on küsimus, kas seda ikka vaja on? Lapsele on emaüsas olev aeg täieliku heaolu aeg, kus kasvada ja looduse poolt andud rütmis areneda. Selleks, et kohaneda emarolliga on loomulikult hea juba kõhubeebiga suhelda, talle laulda ning temaga rääkida. Nii ema kõhus olles kui ka peale sündi saab laps vägagi hästi hakkama ilma väljastpoolt pakutavate helideta ja värvikirevat maailma pakkuvate asjadeta. Lapsele on vaja ainult üks ja kõige olulisem – ema, kes teda armastaks, oleks teadlik nii enda kui tema vajadustest, kes oleks turvalises ja heas paarisuhtes. Kõige arendavam on lapsele niivõrd varajases arengufaasis inimliku lähisuhte teke emaga ning esimesel võimalusel ka isaga.

 

* Mida selline käimine annab emale, mida lapsele?
* Kas on olemas oht ka üle pingutada ja mida see siis kaasa toob?
* Millised oleksid üldse soovitused imikutega tegelemiseks nende arendamise
mõttes?

Ave Orgulas lastepsühholoog
Mtü Bullerbi
www.bullerbi.ee

Laps vajab sünni järgselt aega uue olukorraga, keskkonnaga kohanemiseks. Esialgu tahab beebi palju magada ning vajadus teistega suhtlemise vastu on vähene. Alates teisest, kolmandast elukuust on beebi uute oludega kohanenud, tema unevajadus väheneb, ta näitab välja huvi suhtlemise vastu. Vanematel tekib võimalus oma lapsega tema ärkvelolekuajal rohkem tegeleda. Beebidele ja väikelastele on alati lauldud ja neid on ka hüpitatud , silitatud. Varem elasid mitu põlvkonda tihedasti koos ühe katuse all. Lapsele lauldi tema oma kodus. Laulud, liisu-salmid kandusid edasi põlvest põlve. Tänapäeval on noor pere oma vanematest eraldunud ja noor […]

Kõhubeebi saab osa ema tunnetest

Tekst: Mari Skuin
Ajakiri “Meie Pere”

Kõhubeebi saab osa ema tunnetest

Raseduse alguses kogetud stress võib beebil põhjustada une- ja arenguhäireid ning hüperaktiivsust. Positiivsed emotsioonid aga aitavad beebil kasvada tugevaks ja õnnelikuks.

Uuringud on näidanud, et emadel, kellele rasedus on tulnud halva uudisena ning kes last ei soovinud, on suurem tõenäosus sünnitada vaimsete või füüsiliste probleemidega beebi. Naised, kelle jaoks on uudis rasedusest maailma parim uudis ning beebiootusaeg kulgeb rõõmsalt ja rahulikult, sünnitavad suurema tõenäosusega emotsionaalselt terveid lapsi.

Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik selgitab, et beebi saab ema kõhus osa kõikidest ema emotsioonidest. Beebi tajub, kui oled õnnelik ja tunned end hästi – siis tunneb ka tema end kõhus mõnusasti. Kuid beebi teab ka seda, kui ema on õnnetu ja tunneb end kehvasti. „Paljud lapseootel naised on kirjeldanud, et 6- 7 raseduskuust saavad nad aru, et laps käitub kõhus vastavalt sellele, kuidas ema end tunneb. Näiteks kui ema on väga vihane või närvis, on laps kõhus täiesti vaikselt, kui ema aga rahuneb, hakkab ka laps liigutama,“ kirjeldab Küllike Lillestik tugevat sidet ema ja lapse vahel.

Dr Deepak Chopra selgitab raamatus „Magical Beginnings, Enchanted Lives“, et stressihormoonid, mis vallanduvad ema kehas, jõuavad beebini läbi platsenta ja nabanööri, mõjuvad beebi enesetundele ning kui stress on pikaajaline ja raskekujuline, võib see takistada takistada beebi arengut. Läbi platsenta jõuavad beebini ka head hormoonid. „Kui rase on rahulik, õnnelik ja tunneb end hästi, toodab tema keha õnnehormoone endorfiine. Need aga toimivad samamoodi nagu apteegis müüdavad rahustid. Rahuliku beebi närvisüsteem saab areneda normaalses rütmis ja beebi areng ei ole häiritud, “ ütleb ta.

Stressis ema – hüperaktiivne laps

Suur hulk uuringuid on tõestanud, et ema pikaajaline stress võib kõhubeebi tervisele tugeva põntsu panna. Esimese rasedustrimestri sügava depressiooni mõju uurinud Hiina Anhui meditsiiniülikooli teadlased leidsid, et alakaaluline beebi sündis kolm […]

Raseduskriisikeskus alustas tööd

Allolevale lingile klikates avaneb Tallinna Linnaleht, kus on sees artikkel Raseduskriisi keskuse avamisest. Leiate selle leheküljelt 7.

Linnaleht raseduskriisikeskuse avamisest 2008-01-30

Armastus. Õnn. Lapsed. Vali kaks?

Armastus. Õnn. Lapsed. Vali kaks?
Manona Paris
Ajakiri “Laps ja Pere”

Kui “Suves” vana apteeker ütles Joosep Tootsile, et abielludes alles korralik ulgumeri algab, siis laste sünd võib halbade asjaolude kokkulangevusel tekitada paraja orkaani Katrina, mis ei jäta pilbastki endast järgi.

Ega asjata öelda, et kõige õnnelikumad, tublimad ja tervemad lapsed sirguvad armastavatest ja ühtsetes suhetes, kus vanemad üksteist aitavad ja austavad. Paraku on lapse enda sünd kõige suurem oht üldse suhte terviklikkusele. Ameeriklased tegid mullu naljaviluks nn uuringute uuringu, vaadeldes 25 maailmas tehtud tõsiseltvõetavat peresuhete küsitlust. Kõik need 25 kinnitasid üht – laps on suhtele stressiallikas nr 1. Koos väikeste lastega sirgub teie peres ka stress, kahaneb õnnetunne ning majapidamine muutub ettearvamatuks. See on nagu halva Hollywoodi elutoa-komöödia reklaamlause: Armastus, Õnn, Lapsed. Vali kaks.

Kas see valem ongi nii kurb? Lapseootus ja rollide muutus nii naise kui mehe elus on paras väljakutse. Kuigi meil on võimalik end ette valmistada, lugeda ja uurida, võib ikkagi tunduda, et midagi jääb tabamata, lausub perenõustaja Küllike Lillestik.
Muutused ei toimu mitte üksnes mõtetes või sotsiaalses suhtluses, vaid ka kehas ja meeles. “Need on müüdid, et kui on olnud hea suhe, siis lapse saamine ajab selle laiali ja kui halb suhe, siis liidab,” nendib Küllike. “Kui ikka enne laste planeerimist on läbimata teineteisega kohanemise, eraldumise perioodid või on pidamata vestlused, millised on mõlema ootused ühisele elule, lastele, lapevanema rollile jne, siis on probleemid kerged tulema. Ja liiga palju muutusi korraga tähendab liiga palju pinget ja paarisuhesuhe ei pruugi sellele vastu pidada.”

Peamiseks probleemiks on oskamatus teineteisega rääkida nii, et mõlemad saaks rääkida ja ka tunda, et teine on teda kuulnud, osutab nõustaja. Ebakindlusest ei julgeta väljendada oma vajadusi ning soove ja selle asemel pigem välditakse teatud teemasid, mis tunduvad, et tekitavad paarisuhtes probleeme. Ja nii suureneb […]