Getter

/Getter

About Getter

This author has not yet filled in any details.
So far has created 16 blog entries.

Kriisiabi tulevastele vanematele

Kaidor Kahar
27. aprill 2008
Saade: Puutepunkt

Eelmises saates kõnelesid teadlased ja arstid loote tervise hindamise kaasaegsetest võimalustest. Mis saab aga siis kui uuringute tulemused näitavad kõrvalekaldeid? Õnneks pole lapseootel pered enam oma murega üksi, sest juba mõnda aega tegutseb Raseduskriisi nõustamiskeskus ja sünnitusmajade juures töötavad töötavad raseduskriisi nõustajad.



Raseduskriis – mis see on?
Raseduskriis on mitmetahuline mõiste ja sellest saadakse väga erinevalt aru. “Kõige laiemalt tähendab see seda, et inimese elus on leidnud aset sellised muutused, mis hakkavad inimese toimetulekut häirima,” räägib Küllike Lillestik Tallinna Raseduskriisi nõustamiskeskusest. 

Lapse saamine on kindlasti selline muutus inimese elus, mis tekitab tahes-tahtmata tunde, et senine elu on pea peale pööratud ja tihti ka tunde, et enam ei saa ise hakkama.  Ootusaeg on pikk, selle aja jooksul tekib nii hirme kui ka küsimusi, millele pereringis vastust ei leia. Sellisel puhul on mõistlik raseduskriisi nõustaja poole pöörduda.

Nõustamine

Küllike Lillestik räägib, et peamine põhjus, miks naised nõustaja poole pöörduvad, on rasedusaegne hirm. Tihti pöördutakse ka siis, kui on diagnoositud loote väärang. Kuidas edasi minna, mida ette võtta, kas sünnitada või mitte? Abort? Sellised on peamised küsimused, millele püütakse nõustaja juures selgusele jõuda.

Keeruliste valikute puhul on hea nõu pidada inimesega, kes aitab otsida vastuseid. Nõustaja roll on ennekõike inimest nõustada, otsuse peab tegema ikkagi perekond. Nõustaja aitab välja selgitada olulised küsimused, millele tuleb otsust tehes mõelda. Kui naine on otsustanud sünnitada või siis vastupidi – raseduse katkestada, peab ta olema informeeritud sellest, mis on otsuse tagajärjed ja mis see endaga kaasa toob.

Marje Pukk on raseduskriisi nõustaja Ida-Tallinna keskhaiglas, korra nädalas käib ta nõustamas Rapla haiglas.

Marje räägib, et tema poole pöördutakse väga erinevate probleemidega. Kas laps sünnib valel ajal või on rasedus katkestatud, lisaks ka suhteprobleemid, mis raseduse ajal on tekkinud. Marje räägib, et tema juurde on sattunud naised, kes on oma […]

Pidev hirm iseenda, lapse ja pere pärast

“Enne olin normaalne inimene ja sain kõik tehtud, nüüd tunnen pidevalt hirmu iseenda, lapse ja pere pärast – mis minuga toimub?” ei ole sugugi harv küsimus, mida Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik naistelt kuuleb.

Lillestiku sõnul on see küsimus seotud vastutusega uue elu ees – enne, kui polnud lapsi, polnud vaja vastutada, kellegi teise eest kui iseenda. Kui laps on aga sündinud, on reaalne nabanöör läbi lõigatud, kuid jääb hingeline. “See on nähtamatu side, mis seob meid lastega vaatamata sellele, kas nad on 2, 20 või 60 aastased. See side jätab lapsed alati meie lasteks,” selgitab Lillestik.
Ja sellest sidemest piisabki, et tekiks soov mitte riskida, oma elu enam mitte ohtu seada.

Lillestik toob näiteks naise, kes on jätnud talvel musta jää ohuga Tallinnas Tartusse sõitmata, sest teab, et sellega võib juhtuda palju õnnetusi.
Lisaks on naised ju loodudki nii, et nad on tundlikumad. Eriti raseduse ajal, mil hormonaalne süsteem annab naistele justkui seitsmenda meele ja kõrgendatud tundlikkuse. “Mõneti on see seletatav ka sellega, et naine ei magaks maha, kui ta lapsega peaks midagi juhtuma,” räägib Lillestik.
Ta on arutanud peredega, et kas ainult naised tunnevad hirmu? Sest isad ju jätkavad oma riskitegevusi sageli.

“Tegelikult tunnevad ka mehed kõike seda sama. Kuna sellised hirmud tekitavad neis aga ohtralt segaseid tundeid, siis mõnikord mehelikult lähenedes otsustatakse, et lihtsam on tundeid mitte tunda ja jätkatakse riskimist edasi,” nendib nõustaja.
Ehk siis – kõik seesugused hirmud on normaalsed ja veidi pabistada ongi Lillestiku sõnul adekvaatne. Ja seda tuleb endale ka öelda.

Kui hirm hakkab aga elu segama, tekitab unetust või paanikat kuni selleni välja, et tekib hirm oma last ise kahjustada, siis peaks otsima abi. Lillestiku sõnul on abi sellest, kui oma hirmust rääkida, seda teadvustada ja püüda hirmule otsa vaadata ning mõnikord ka seletust leida.
Näiteks […]

Kui rasedus paneb põdema

Ajakiri Anne

KUI RASEDUS PANEB PÕDEMA

Üldjuhul kulgeb rasedus rõõmsalt ja rahulikult. Naise jaoks loomulik olek, nagu öeldakse. Aga ometi võib selgi puhul juhtuda, et seisad silmitsi kriisiga. Ennetamaks musta auku kukkumist tasub õigel ajal nõustajalt abi otsida.

Tekst: TIINA LAANEM

Üks lühike lause või sõna suudab käivitada terve ahela. Kummaline küll, aga nii see mõnikord on. Kuuldu jääb pähe kinni ning hakkab seal justkui oma elu elama. Umbes üheksa kuud tagasi läks Kristi Laier (17) günekoloogi vastuvõtule, sest kahtlustas rasedust. Õigem oleks vist öelda, et ootaski südame põksudes teadet rasedusest, sest “päevad” ei andnud endast märku ja lapsesoov oli südames. Jah, tõepoolest, ta õpib alles keskkoolis ja võiks oma vanuse tõttu pigem plikaea lõbudele keskenduda, kuid tema ihkab hoopis pereelu. Elab endast kümmekond aastat vanema mehega, kes noore ema sõnul igati valmis nii lasteks kui kooseluks.

“Arst saatis mind ultrahelisse, kuid seal ei näidanud ekraan midagi,” meenutab Kristi. “Öeldi, et pole siin mingit rasedust, sest mitte kedagi ei ole näha. Arvan, et just selles hetkes peituvad minu hirmu juured.”

Pärast selguski, et viljastumine toimus tõenäoliselt hiljem ja aparaadid ei saanud seda veel näidata. Kuid hirm jäi. Ka hilisemate tavauuringute käigus ei peljanud Kristi niivõrd seda, et lapsel mõni tervisehäda küljes, kui teadet raseduse peetumisest. Just sõnumit, et pole siin kõhus enam kedagi ega midagi. Aga kui kuulis ja nägi väikest südant tuksumas, läks kartus mõneks ajaks üle. Paraku kiusasid noort ema kõhuvalud ja sellega kaasnevad emaka kokkutõmbed, mistõttu tuli kahel korral raseduse katkemise ning hiljem enneaegse sünnituse ohuga haiglas viibida. Kui ühel haiglakorral kimbutas palavik ja lapse südametöö kiirenes, haaras Kristit taas paanika. Kas lapsega on ikka kõik hästi? Kuigi arst kinnitas, et kõik on korras, ei suutnud tulevane ema seda juttu uskuda ja oli ikka ärevil. Nii soovitaski […]

Vaid kolmandik eesti soost lapsi sünnib abielust

Allikas: Maaleht
Autor: Alo Lõhmus

Vaid kolmandik eesti soost lapsi sünnib abielust

Abiellumiste arv suureneb, kuid samal ajal kasvab ka lahutuste arv, selgub statistikaameti värskest aastaraamatust. Eesti soost lastest sünnib ainult 33% ametlikust abielust.

2011. aastal sõlmiti Eestis 5499 abielu ehk 9% rohkem kui aasta varem, kirjutab statistikaamet oma aastaraamatus. “Seega hiljutine suur mõõn abiellumises on möödas,” tõdeb teos. “Siiski jääb mullune näitaja veel kaugele abiellumise tippaastatest 2006 ja 2007, kui sõlmiti vastavalt 6954 ja 7022 abielu.”

Keskmine mees on abielludes 30,8 ja naine 28,2 aastat vana. Üle veerandi (27%) mullu abiellunuist on juba varemgi abielus olnud, näiteks Soomes on korduvabiellujate osakaal kõigest 23-24%. Ligikaudu 30% abiellunutest olid juba soetanud ühiseid lapsi. “Alates 1994. aastast on naise keskmine vanus esimese abielu sõlmimisel olnud kõrgem kui ema keskmine vanus esimese lapse sünnil, sest paljud naised sünnitavad enne lapse ka alles seejärel abielluvad,” nendib aastaraamat. “2011. aastal oli kahe näitaja vahe 1,8 aastat.”

Silmapaistva tendentsina suureneb abielude registreerimine vaimulike poolt. Näiteks Tartu linnas ja maakonnas pole abiellumise üldarv viimastel aastatel muutunud, kuid vaimulike poolt registreeritud abielude arv on kasvanud 136-lt 159-le. “Ja paistab, et see arv suureneb veelgi,” lausus Tartu maavalitsuse rahvastikuregistri peaspetsialist Tiiu Eintalu.

Tartu Pauluse koguduse abiõpetaja Kristjan Luhamets kinnitas, et tõesti soovivad inimesed üha rohkem end lisaks kiriklikule laulatamisele ka kirikus ametlikult registreerida. “Laulatatud on kirikus ju alati ning nüüd on noored inimesed avastanud võimaluse, et perekonnaseisudokumendile saab allkirja panna laulatustalituse käigus. Enam ei ole kahte abiellumise hetke ja tseremooniat, vaid kõik on koos,” ütles Luhamets. “See ei ole tulnud üleöö, aga tasapisi on kiriklike talituste arv – ka ristimiste ja leeritamiste arv – suurenenud küll.”

Enamik lapsi on vallaslapsed

Abielust sündinud laste osatähtsus sündinute hulgas vähenes 2011. aastal 40,3%-ni, eestlaste hulgas aga koguni 33,6%-ni (võrdluseks: 1990. aastal sündis abielust ligikaudu 70% lapsi). […]

Soovitused raseduse perioodiks

Ajakiri 9kuud

1. millised on peamised probleemid, millega rasedad teile pöörduvad?
Raseduse ajal jõutakse raseduskriisi nõustaja juurde väga erinevate põhjustega. Olenevalt raseduse suurusest põhjused varieeruvad aga peamiselt on pöördumise põhjuseks segadus tunnetes ja emotsioonides, ärevus, paanika, hirm tuleviku ees, ebakindlus rolli muutuse ees, hirm sünnituse ees, ootamatu rasedus, toimetulekuraskused paarisuhtes, hirm lapse tervise pärast, kohanemisraskused muutunud igapäeva elus (nt. kui naine, kes oli enne aktiine nii tööl, kodus on nüüd lapseootuse ajal katkemis ohuga kodune ja voodirežiimil).


2. millised on lahendused nendest probleemidest jagu saamiseks?
Lahendused on inimestes enestes. Ei ole kahjuks olemas ühest retsepti. Raseduskriisi nõustamises on kliendil võimalik endal jõuda arusaamisele, mis on tema jaoks parimad vastused ja kõige õigemad lahendused. Oluline on õppida kuulama iseennast, saada aru, millised on minu soovid ja vajadused ning kuidas ma oskan ennast aidata. Raseduskriisi nõustaja aitab nõustamisruumis oma klientidel jõuda sellisel määral iseendani, et nad leiaks enda jaoks kõige paremad toimetuleku viisid. Igaüks on ise oma elu ekspert! Aga igaühel meist on väga baasilised vajadused saada ära kuulatud ja saada mõistetud, samuti olla aktsepteeritud. Mõnikord ei näe me oma kuhjunud emotsioonide tagant enam teed edasi.

3. Minu artiklis räägib rase, kuidas tema abikaasa töötab teises linnas ning et üksindus on rasedale raske. Mida soovitaksite, et oleks veidigi kergem emotsionaalselt?
Üksindus on rasedale raske. Samuti on see raske aeg ka mehele, olla eemal. On ju lapseootus mõlemat nii naist kui meest puudutav aeg. On loomulik, et naistel on vajadus oma partneriga jagada raseduseajal toimuvat nii meeles kui kehas. Siin on oluline, et iga naine ja mees, kellel on olukord, et nad peavad palju lapseootuse ajal lahus olema, räägiksid nendelt teemadel teineteisega. Räägiksid sellest, kuidas nad end kumbki tunnevad, millised on viisid, et igatsust ja üksindust leevendada, millised on kummagi vajadused ning kas saab […]

Raseduse katkemine

Tekst Mari-Liis Helvik
Ajakiri Cosmopolitan

Ootamatu kaotus

Raseduse katkemine ja sellega kaasnev stressiperiood võib olla naise elu kõige raskem aeg. Ka siis, kui rasedus polnud planeeritud.

Oh seda õnnetunnet, kui näed rasedustestil kaht triipu! Seda õnne tundis eelmisel aastal ka Brita (25) ning kuigi ta oli oma kaaslasega olnud koos vaid mõned kuud, oli ta oma ootamatu raseduse üle väga õnnelik. Abort ei olnud tema jaoks mitte mingisugune variant – Brita oli juba mõnda aega last soovinud.
Napid kaks kuud hiljem varises tema maailm kokku. WC-s käies avastas ta nõrka helepunast määrimist – me teame, mida see tähedab… Šokis noor naine helistas emale ja seejärel arstile. Kontrolli käigus selgus, et loode on siiski terve. Nädala pärast käis ta taas kontrollis, ent siis arstil nii positiivseid uudiseid enam polnud. Rasedus oli katkenud. Järgnesid vajalikud protseduurid günekoloogi juures ja kõik sellega kaasnev.
Aasta hiljem on ta füüsiliselt kaotusest muidugi paranenud, kuid vaimselt… Seda ei tea keegi, ka ta ise mitte. Ta teab täpselt päeva, millal tita oleks pidanud sündima ja kui vana ta praeguseks oleks olnud. Täna kujutab sündimata last tema käevarrel olev tähekujuline tätoveering.
Brita stsenaarium kordub suuremal või vähemal määral igal aastal sadade naiste elus. Statistika näitab, et umbes pooled rasedustest katkevad või katkestatakse. Mõne aasta taguse statistika kohaselt tehti Eestis aastas 9000 aborti, millest 2000 olid spontaanabordid. Jah, need 2000 rasedust katkesid iseenesest. Cosmo uuris Ida-Tallinna Keskhaigla raseduskriisi nõustajalt Kristi Kuuralt ja Tallinna Raseduskriisikeskuse juhatajalt ja raseduskriisi nõustajalt Küllike Lillestikult, kuidas raseduse katkemisega vaimselt toime tulla.

Kaotust tuleb jagada
Kui rasedus on katkenud, valdab naist šokk ja teadmatus. Miks? Miks see minuga juhtus? Mida mu mees sellest arvab? Aga lähedased? Sõbrannad? Kellele ma peaks sellest rääkima? Kui üldse? Need on vaid mõned küsimused, mis sel ajal naise peas ringi tiirutavad. Küllike Lillestiku sõnul […]