Tekst: Mari Skuin
Ajakiri “Meie Pere”

Kõhubeebi saab osa ema tunnetest

Raseduse alguses kogetud stress võib beebil põhjustada une- ja arenguhäireid ning hüperaktiivsust. Positiivsed emotsioonid aga aitavad beebil kasvada tugevaks ja õnnelikuks.

Uuringud on näidanud, et emadel, kellele rasedus on tulnud halva uudisena ning kes last ei soovinud, on suurem tõenäosus sünnitada vaimsete või füüsiliste probleemidega beebi. Naised, kelle jaoks on uudis rasedusest maailma parim uudis ning beebiootusaeg kulgeb rõõmsalt ja rahulikult, sünnitavad suurema tõenäosusega emotsionaalselt terveid lapsi.

Tallinna Raseduskriisikeskuse juhataja Küllike Lillestik selgitab, et beebi saab ema kõhus osa kõikidest ema emotsioonidest. Beebi tajub, kui oled õnnelik ja tunned end hästi – siis tunneb ka tema end kõhus mõnusasti. Kuid beebi teab ka seda, kui ema on õnnetu ja tunneb end kehvasti. „Paljud lapseootel naised on kirjeldanud, et 6- 7 raseduskuust saavad nad aru, et laps käitub kõhus vastavalt sellele, kuidas ema end tunneb. Näiteks kui ema on väga vihane või närvis, on laps kõhus täiesti vaikselt, kui ema aga rahuneb, hakkab ka laps liigutama,“ kirjeldab Küllike Lillestik tugevat sidet ema ja lapse vahel.

Dr Deepak Chopra selgitab raamatus „Magical Beginnings, Enchanted Lives“, et stressihormoonid, mis vallanduvad ema kehas, jõuavad beebini läbi platsenta ja nabanööri, mõjuvad beebi enesetundele ning kui stress on pikaajaline ja raskekujuline, võib see takistada takistada beebi arengut. Läbi platsenta jõuavad beebini ka head hormoonid. „Kui rase on rahulik, õnnelik ja tunneb end hästi, toodab tema keha õnnehormoone endorfiine. Need aga toimivad samamoodi nagu apteegis müüdavad rahustid. Rahuliku beebi närvisüsteem saab areneda normaalses rütmis ja beebi areng ei ole häiritud, “ ütleb ta.

Stressis ema – hüperaktiivne laps

Suur hulk uuringuid on tõestanud, et ema pikaajaline stress võib kõhubeebi tervisele tugeva põntsu panna. Esimese rasedustrimestri sügava depressiooni mõju uurinud Hiina Anhui meditsiiniülikooli teadlased leidsid, et alakaaluline beebi sündis kolm korda suurema tõenäosusega neil naistel, kes kogesid emotsionaalselt raskeid olukordi raseduse esimese kolmandiku jooksul võrreldes stressitekitavate sündmustega teisel ja kolmandal trimestril.

Bristoli ülikoolis tehtud uuring näitab, et raseduse ajal stressi all kannatavate emade lastel on 60 protsendi võrra suurem tõenäosus astma tekkeks. Uurijad leidsid, et 16 protsenti astmahaigete laste emadest olid raseduse ajal tugeva stressi ja ärevuse käes kannatanud. Londoni Imperial College`is läbi viidud uuringus selgus, et emadel, kes kannatasid raseduse viimasel trimestril tugevate paanikahoogude või väga tõsise ärevuse all, oli tavalisest kaks korda suurem oht sünnitada laps, kel ilmnevad hüperaktiivsus ja tähelepanematus enne neljandat eluaastat. Eriti mõjutavad ema emotsioonid poisslapsi – närvilistel rasedatel on uuringu põhjal koguni kaks korda suurem oht hüperaktiivse poja sünniks.

Samuti on ärevushäirete või depressiooni all kannatavatel tulevastel emadel suurem risk sünnitada laps, keda vaevavad imiku- ja väikelapseeas uneprobleemid. Depressioonis emade lapsed magasid tervete emade lastega küll enam-vähem sarnaselt 12 tundi, kuid esimestel esines rohkem unehäireid. Peamisteks probleemideks olid õudusunenäod, uinumisprobleemid ja kerge ärkamine.
Tähtis on meeles pidada, seda et kõik kirjeldatud uuringud on tõestanud, et beebi arengule avaldab mõju pikalt kestev ja tõsine depressioon. Lühiajalised vihapursked ja ärritumised on raseduse ajal tavalised ja beebi arengule jälge ei jäta.

Mõtle positiivselt☺

Stressi mõju lapsele saab vähendada beebit armastades ning temasse kiindumust välja näidates, väidab Küllike Lillestik. Kogedes tugevaid negatiivseid emotsioone, rääkige oma kõhubeebile, mis teiega on ning jagage talle armastust ja lubage teineteisele midagi head. Minge jalutama, tegele meeldivate tegevustega jne. Kõige efektiivsem stressileevendus on füüsiline kontakt. Titat saab läbi kõhu silitada, aga oluline on, et ka ema stressihormoone vähendataks. Kui suhted lubavad, pugege partneriga teineteise kaissu ning püüdke arusaamatused rahulikult rääkides lahendada. Oluline on meeles pidada ennast, kuulata oma soove ja vajadusi. Lugege raseduse, sünnituse ja lapsevanemaks kasvamise kohta kirjandust, käige perekoolides, joogas, vabastavas hingamises, massaažis. Oma maailma laiendades ning jagades saab iga naine endasse kindlust ja tasakaalu, julgustab Lillestik.

Mõtete positiivset mõju kõhutita arengule on kirjeldanud ka raamatu „Nurturing the Unborn Child“ autor dr Thomas Verny. Tema soovitab rasedatel kasvõi keset tööpäeva korraks silmad sulgeda ning siirduda unistuste maailma, et lasta positiivsetel emotsioonidel tööstressi üle võimust võtta. Mida rohkem positiivset mõtlemist harjutad, seda paremini see välja tulema hakkab. Kui unelemise ajal muremõtted pähe kipuvad, katsu neist lahti saada ja keskendu täielikult oma kõhutitale. Kujutle oma beebit. Milline ta võiks välja näha? Kui pikk ta praegu võiks olla? Kuidas tema käed ja jalad kasvavad? Kuidas tema pisike süda lööb? Kas ta naeratab? Mis tunne võiks olla teda süles hoida? Kas ta liigutab? Mida ta võiks praegu kõhus teha? Milline võiks olla tema hääl? Niimoodi unistades rahuned ise ja rahuneb ka beebi.

Ära pelga abi küsida

Kui stress kasvab üle pea ning titeootaja tunneb, et sellest üksi jagu ei saa, tuleks otsida abi. Raseduskriisi nõustamise eesmärk on pakkuda tuge ja teavet raseduse ajal ja sünnituse järgselt tekkinud raseduskriisi olukordades, kus naisel ja mehel ei toimi enam vanad toimetuleku oskused, on tekkinud segased tunded ning kohanemine lapsevanema rolli ei olegi nii lihtne.

Raseduskriisi nõustaja poole võiks pöörduda juhtude puhul, mis on seotud rasedusega ja lapsevanemaks saamisega, elusituatsioonides, mis on viinud või viimas ühel või teisel moel ummikusse ning segadusse. Samuti kogemuste ja tunnete puhul,  mida on üksi raske kanda ja mida on soov kellegagi jagada. Küsimuste puhul, millele rahuldavaid vastuseid ja lahenduskäike omast tarkusest välja mõelda tundub üle jõu käivat. Alati ei pea ootama, kuni kriisiolukord lämmatavalt suureks paisub, sest nõustamise kaudu on võimalik tuleviku probleeme ennetada.

Koos raseduskriisi nõustajaga on inimesel endal võimalik leida tee, kuidas ära hoida hilisemaid keerulisi olukordi ja vajadusel ka nendeks valmistuda. Raseduskriisi nõustamine on tasuta, teenust toetab Eesti Haigekassa. Info www.rasedus.ee