Meediakajastus

Allikas: Terviseleht

Ole­ma­tuks te­ge­mi­se va­lu

Ra­se­dus on igal ju­hul, ka kõi­ge po­si­tiiv­se­mas kon­teks­tis, mõ­nes mõt­tes kriis. Nai­se­le nii fü­sio­loo­gi­li­selt, psüü­hi­li­selt kui ka sot­siaal­selt vä­ga eri­li­ne olu­kord. Mood­sa ni­me­ga ra­se­dus­krii­si nõus­ta­mi­ne on ra­se­du­se pla­nee­ri­mi­se, ra­se­du­se ja sün­ni­tu­se järg­sel pe­rioo­dil nai­se­le ja te­ma lä­he­das­te­le psüh­ho­loo­gi­li­se toe­tu­se ning as­ja­tead­li­ku tea­be pak­ku­mi­ne. Ter­vi­se­le­hel oli to­re või­ma­lus ju­tel­da siht­asu­tu­se Väär­tus­ta­des Elu ju­ha­tu­se esi­nai­se Kaia Kapstaga ja ra­se­dus­krii­si nõus­ta­ja Küll­ike Lillestikuga, kes se­le­ta­sid, mi­da ku­ju­tab en­dast ra­se­dus­krii­si nõus­ta­mi­ne tä­na­sel päe­val ja ku­hu tu­leks lii­ku­da.

Mis on ra­se­dus­kriis ja mis on sel­le nõus­ta­mi­ne?
Ees­tis po­le siia­ni ra­se­dus­krii­si kes­ku­seid, mis mu­jal maa­il­mas eri­ne­va­te ni­me­tus­te all am­mu ole­mas. Ek­sis­tee­ri­vad küll nais­te­nõu­and­lad, kuid meie ta­ha­me juur­de tuua roh­kem psüh­ho­loo­gi­list nõus­ta­mist. Abort näi­teks te­ki­tab tõ­si­se psüh­ho­loo­gi­li­se krii­si. Nai­ne on sel­lel ajal emot­sio­naal­ses tor­mis. Ta üri­tab ehi­ta­da bar­jää­re, et need tun­ded po­leks nii va­lu­sad. Üht­aegu tu­leb mõel­da oma­ene­se ek­sis­tent­si­le, paa­ri­suh­te­le ja kind­las­ti ka ma­te­riaal­se­te­le as­ja­de­le.

Ra­se­du­se­ga ko­ha­ne­mi­ne on tä­na­päe­val kül­lalt­ki va­lu­li­ne prot­sess. Meil on teh­tud uuri­mu­si, mis üt­le­vad, et ra­hul­olu paa­ri­suh­te­ga lan­geb ka soo­vi­tud ra­se­du­se ja sün­ni­tu­se­ga jär­sult. Ilm­selt sel­le­pä­rast, et tä­na­päe­va ku­vand sek­si­kast nai­sest ja sel­lest, mi­da paa­ri­su­he peab si­sal­da­ma, on kau­gel sel­lest, mi­da ra­se­dus loo­mu­li­kult kaa­sa toob. Kaal muu­tub, toi­mu­vad hor­mo­naal­sed muu­tu­sed, ke­ha muu­tub pa­ra­ta­ma­tult ko­he­va­maks, et ti­tal oleks soe ja tur­va­li­ne ol­la – see kõik ei ma­hu ilu ideaa­li­des­se. Ka on tä­na­päe­va ra­se­da ku­vand vä­ga po­si­tiiv­ne ja rei­bas. Te­ge­lik­kus ei pruu­gi ala­ti ol­la nii roo­si­li­ne ja siis ei mõis­te­ta, miks ra­se nai­ne ko­gu aeg ma­gab või miks kõik on ko­dus te­ge­ma­ta. 
On ju­hu­seid, kus nai­ne ei suu­da ise oma ra­se­dust akt­sep­tee­ri­da. Ar­va­tak­se, et ka tei­sed ei suu­da te­da mõis­ta. Kui aita­me tal as­ja­dest ava­tult mõel­da ja rää­ki­da, siis sel­gub ena­mas­ti, et toe­tav su­he­te­võr­gus­tik on täit­sa ole­mas.
Nai­ne võib tun­da n-ö neit­si­põl­ve­kao­tu­se lei­na ka siis, kui kõik on häs­ti. Ta jääb […]